Uuringute blogi
Augustis 2009 algas MINWA reoveepuhastite uuring. Uuring on suunatud väiksematele reoveepuhastitele, mille koormus on alla 2000 ie. Eesmärk on analüüsida ja võrrelda eri tehnoloogiatega reoveepuhasteid ning sellest lähtuvalt on valitud ka puhastid. Tulemuste põhjal peaks olema võimalik teha järeldusi Eesti kliimaoludes sobivate reoveepuhastite tõhususe ja hoolduskulu kohta. Projektipartnerite võimalusi arvestades uuritakse Eestis reoveepuhasteid Järvamaa piirkonnas. Projekti raames võetakse vaatluse alla kolm levinumat puhastirühma: aktiivmudapuhastid, biokilepuhastid ja pinnasfiltrid. On ka kombineeritud variante, nt aktiivmudapuhasti pluss biotiigid. Järvamaal on väga palju reoveepuhasteid mis on üle 20 aastat vanad. Selliseid puhasteid uuringutesse ei kaasata, sest lähiaastatel suur osa nendest läheb rekonstrueerimisele. Sellepärast MINWA projekt keskendub uuematele puhastitele, mis tänapäeval hangete raames ehitatakse.Uuringuid teostatakse suvistel ja talvistel perioodidel. Käesolevas blogis kirjeldatakse MINWA uuringutega seotuid tegevusi. Enamasti kirjeldatakse proovivõtmisega ja proovide analüüsimisega kaasnevaid häid ja halbu kogemusi. Reovee ja heitvee proovide analüüsimist teostavad Tartu Ülikooli Türi Kolledži üliõpilased. Tehnilist tuge ja seadmete paigaldamist reoveepuhastites teostavad OÜ aqua consult baltic töötajad Kaspar Kolberg ja Galina Danilišina. Alates 01.04.2011 on uuringute eest vastutavad OÜ aqua conuslt baltic töötajad Aimar Kivirüüt ja Galina Danilišina.
Üliõpilased MINWA’st
Anni Teetsmann
Tere,
Olen Anni Teetsmann ja pärit Vändrast. Olen lõpetanud Vändra Gümnaasiumi ning nüüd õpin Tartu Ülikooli Türi Kolledži esimesel kursusel. Endast võin veel nii palju öelda et olen iseloomult üpris otsekohene, mis kohati on väga hea, kuid kohati võiks seda otsekohesust ka vähem olla, samas olen lõbus ja seltskondlik inimene.
Aga mis puutub minu töösse laboriassistendina, siis mina olen rahul selle tööga. Laboritöö juures meeldib mulle see, et see on praktiline- ise saab reaalselt teha proove ning analüüsida vett. Ei ole sellist niiöelda kuiva tööd, kus peaks midagi kogu aeg lugema ja paberil järge ajama. Minu kui laboriassistendi töö seisnebki antud juhul reovee analüüsimises. Reovee analüüsimine seisneb antud projekti raames siis selles, et mina ja Tarvo, kes on samuti laboriassistent, mõõdame antud reoveepuhasti väljavoolu ja sissevoolu keemilist hapnikutarvet (KHT), biokeemilist hapnikutarvet (BHT), pH-d, heljumit, temperatuuri, ning üldlämmastiku ja üldfosfori taset. Nende tulemuste põhjal peaks saama siis kindlaks teha kui hästi antud puhasti reovett puhastab.
Alguses, kui ma seda tööd alustasin oli muidugi natuke keeruline, kuna polnud varem olnud kokkupuuteid keemialaboriga ja ei teadnud ausalt öeldes midagi sealsetest masinatest ja asjadest, aga õnneks mind viidi asjadega korralikult kurssi ja õige pea hakkas asi sujuma. Iseenesest midagi nii keerulist seal polegi, peab ainult hästi tähelepanelik olema. Minul isiklikult oli alguses tähelepanelikkusega natuke pahasti ning pidin paar korda ikka mõne asja uuesti tegema, sest kui hakkad kahtlema kas panid näiteks 40 või 50 ml proovi, siis on parem uuesti teha kuna see 10 ml võib tulemust mõjutada, kuid õnneks nüüd üritan olla ikka tähelepanelikum. Selle laboritöö juures on veel hea ka see et on partner, kellega saab juttu rääkida ja niisama nalja teha sel ajal kui midagi muud teha. Selline aeg tekib tavaliselt siis, kui peab ootama näiteks KHT tulemust või filtrite valmimist.
Otsustasin üldse seda tööd proovida, kuna mõtlesin et kui õpin juba eriala, mis on keskkonnaga seotud, siis võiks juba midagi sellega seoses teha ja end rohkem kurssi asjaga viia, samas annab see ka CV-le midagi juurde ning saan ka ühe praktikakoha sellega tehtud ja olgem ausad ega väike lisaraha samuti halba ei tee.
Tarvo Lillema
Tere,
Minu nimi on Tarvo Lillema ja olen pärit Lääne-Virumaalt Viru-Jaagupist. Olen lõpetanud Vinni-Pajusti Gümnaasiumi ja hetkel õpin Tartu Ülikooli Türi Kolledžis kolmandal kursusel keskkonna korraldamist ja planeerimist. Iseloomult olen ma rahulik ja lõbus sell, kellele meeldib erialaga seotud üritustest ja kooliväilistest tegevustest osa võtta.
MINWA projekt hakkas mind huvitama seoses minu poolt 2010. aastal koostatud kursusetööga, mis käsitles reoveesette käitlemist Järvamaal. Kui MINWA projekti raames vabanes laboriassistendi koht, olingi kohe valmis kandideerima. Alates 2011. aasta jaanuarist olemegi koos Anniga käinud erinevates reoveepuhastites proove võtmas ja neid laboris analüüsimas.
Töö käigus olen saanud rakendada mitmeid teadmisi, mis meile kolme aasta jooksul Türi Kolledžis on õpetatud. Raskemaiks katsumuseks on oma aja jagamine kooli ja töö vahel. Ei saa mainimata jätta ka ilmastikku, mis nii mõnigi kord on reoveepuhastiteni jõudmise üsna keeruliseks muutnud. Sellegipoolest on mul hea meel, et laboriassistendi koha vastu võtsin, sest sellega seoses saab uusi teadmisi ja kogemusi, mis loodetavasti tulevikus ka tööleidmise kergemaks muudab.
Suvi 2011
Reoveepuhastite suvine uuringuperiood 2011. aastal kulges ladusalt. Selle üheks põhjuseks oli see, et olemasolevaid puhasteid oldi juba eelnevalt uuritud ning kõiki probleeme teadsime juba ette, ning teiseks põhjuseks oli ka lume puudumine, mis kergendas oluliselt seadmete paigaldamist. Selle tiheda perioodiga lõppes ka MINWA projekti reoveepuhastite väliuuringud. Kokku analüüsisime 14 väikereoveepuhastit, mis sisaldas viite aktiivmudapuhastit, viite pinnasfiltrit ning nelja biokilepuhastit. Uuringute lühikokkuvõtet saab lugeda olemasoleva kodulehe uuringute materjalide alt.
8.06.2011
Ridakülast seadmed maha võetud, liikusime edasi Alavere reoveepuhastile. Puhasti väljavoolule oli proovivõtjat paigaldada lihtne. Lisaks puudus vajadus vooluhulga mõõturi paigaldamiseks, kuna puhastil oli see tehnohoones olemas. Sissevoolu proovivõtja tuli paigaldada aga puhastist eemale sissevoolupumplasse. Tegemist oli väga suure ja sügava kaevuga ning läks palju vaeva, et proovivõtja oleks nõus sellistes tingimustes töötama
1.06.2011
Sellel nädalal uurisime Ridaküla reoveepuhastit. Ka seekord kulges seadmete paigaldamine ladusalt kuna puhastit oli juba eelnevalt uuritud. Reoveepuhasti reaktorisse sai installitud juba varem valmistatud „juurdeehitis“ , mille abil mõõtsime vooluhulkasid. Sissevoolule sai paigaldatud ka Bluebox.
25.05.2011
Teenuse asulast asusime teele Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse reoveepuhasti juurde. Meie õnneks (muidugi teadsime seda juba ette) oli ka tiheda metsa vahel lumi sulanud ning enam polnud suuri lumehunnikuid, mis taksitaks meie tööd.
Suurest lumest oli vabanenud ka tarbevee kaev kuhu paigaldasime vooluhulga mõõtja, hindamaks kaudselt reoveehulkasi, mis suunatakse puhastile.
18.05.2011
Järgneval nädalal oli uuringuobjektiks Teenuse asula reoveepuhasti. Ilm oli ilus ning päikesepaisteline ja seadmete paigaldamine kulges ladusalt. Ainult väljavoolu toru tuli natuke ümber ehitada, et saaks vooluhulka mõõta. Uuringu lõppedes me muidugi taastasime algse olukorra;)
11.05.2011
Järgnevas etapis transporditi seadmed Kergu küla reoveepuhastile. Olemasoleva puhasti uuringust võttis osa ka vahetusüliõpilased Soomest Ringa Prauda ja Matias Toivanen. Varasema blogi sissekandes on jäänud märkimata, et olemasolev puhasti põhineb biokiletehnoloogial ning tegemist on kompaktpuhastiga. Puhasti kasutajaskond on väike, kuna algselt kahele kortermajale projekteeritud puhasti elanikkond on aja jooksul hõredamaks jäänud ning puhasti on seetõttu alakoormatud.
Seadmete paigaldamine sissevoolule kulges ladusalt ning lisaks proovivõtjale sai paigaldatud ka online-analüsaator BlueBox. Siinkohal tahaksin tänada puhasti valdajat, kes oli meie tuleku ajaks paigaldanud lisapistiku voolu võtmiseks seadmetele. 
Väljavoolule oli seadmete paigaldamine veidi raskendatud, kuna asus puhastist kaugel ning sellest tulenevalt oli vaja vedada pikka kaablit. Kahjuks oli kaabel eelnevast kasutamisest veidi sassis ning selle lahtiharutamine sõi Matiase viimsegi närviraku
Väljavoolul mõõdeti ka vooluhulkasi, mille jaoks ehitati kolmnurkülevooluga veekindlast vineerist kast ning mille kohale paigaldati ultraheliandur, mis mõõtis vee taset.
4.05.2011
Suvise perioodi uuringud algasid Taikse küla reoveepuhastist. Selleks ajaks oli lumi sulanud ning seadmete paigaldamine kulges ladusalt.
Samas ei olnud võimalik paigaldada online-analüsaatorit BlueBoxi, kuna sissevoolu kaev oli liiga sügav ning andurid ei ulatunud reoveeni. Blueboxi ei olnud võimalik paigaldada ka väljavoolule, sest maapinna kallakust tulenevalt, oleks pidanud seadme paigaldama kandetaladega vette. See oleks olnud keeruline ning ka ohtlik hinnalisele seadmele.
Talv 2010/2011 jätk
12.04.2011
Viimasena talvisel perioodil analüüsiti Kergu küla reoveepuhastit. Uuringu viimasel nädalal läks soojemaks ja suur osa lumest sulas ning sai hinnata ka sulavee mõju puhastile. Samuti õhutemperatuur oli veel piisavalt madal ja esines öökülma.
Selle puhastiga lõppes talveperiood ära ja alates maist siin blogis saab lugeda juba suvisest perioodist.
07.04.2011
Uuringutes tuli jällegi väike paus. Algselt plaaniti, et analüüsitakse 5 aktiivmudapuhastit, 5 biokilepuhasti ja 5 pinnasfiltrid. Aktiivmudapuhastitega oli korras ja need said veel 2010. aasta lõpus analüüsitud. Probleem tekis biokile- ja pinnapuhastitega. Järvamaal ei olnud neid piisavalt ja need vähesed mis olid, neid ei olnud raskete ilmastikuolude tõttu võimalik uurida. Seoses sellega valiti veel 2 puhastit väljaspool Järvamaad: Teenuse ja Kegu küla puhastid.
Vaatamata aprilli kuule oli ilm endiselt külm ja lumerohke. Ajavahemikul 04.-12.04.2011 analüüsiti Teenuse küla reoveepuhastit. Sellest perioodist võib öelda nii palju, et nädala lõpus algas sula ning seega oli väljavool paljuski mõjutatud sulaveest.
14.03.2011
Järgmisena oli Taikse küla reoveepuhasti. Jätkuvalt palju lund. Võrreldes Valgehobusemäega oli paigaldamine märksa lihtsam, kuna teed, mis viisid sissevoolule ja väljavoolule olid puhastatud.
07.03.2011
Arvestades ilmastikuolusid tehti väike paus ja uuringutega jätkati 07.03.2011. Ajavahemikus 07.-14.03.2011 analüüsiti
Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse reoveepuhastit. Jätkuvalt oli lund palju ja kaevudele ligi saada oli raske. Samas ei olnud mõtet ootama jääda lume sulamist. Varustades ennast labidatega jätkati puhastite uurimist.
Valgehobusemäe omapära on see, et tegu on puhkekeskusega, kus veetarbimine ja külastajate arv nädala jooksul kõigub päris palju ning seoses sellega kõigub ka puhasti väljavool. Vaatamata pisiprobleemidele, möödus uuringunädal hästi.
31.01.2011
Täna paigaldati seadmed Ridaküla reoveepuhastisse. Nagu eelnevates postitustes mainitud, on tegu biokile reoveepuhastiga.
Võib öelda, et seadmete panek sissevoolu ja väljavoolu kulges ladusalt. 
Raskendatud oli vooluhulgamõõtja paigaldamine. Selleks, et puhastis saaks mõõta vooluhulka, tuli reoveepuhasti reaktorisse teha „väike juurdeehitus“. Nimelt pikendati survetorustiku. Järjekordselt oli probleeme suurte lumehangetega, mis selle aasta talvel on sageli esinev nähtus.
24.01.2011
Pärast väikst ettevalmistamisnädalat jätkati reoveepuhastite uuringuga. Alustati Alavere reoveepuhastist. Puhasti asub Harjumaal ja tegu on 2009 aastal ehitatud biokilepuhastiga. Alavere on MINWA uuringus ainuke puhasti, kus keemiliseks fosforiärastamiseks kasutatakse alumiiniumsulfaati (Al2(SO4)3) .
Nagu eelnevas postituses mainiti, on puhastist väga mugav võtta väljavooluproove, lisaks ei ole vaja karta seadmete külmumist. Pealegi on puhasti tehnohoones olemas vooluhulgamõõtja.
Mis puudutab ilmastikuolusid, siis lund on endiselt palju ja mõõteseadmete paigaldamise ajal on töötajad paar korda ka sisse vajunud :)
Ekskursioon
13.01.2011
Pühad on lõppenud ja on kätte jõudnud aeg jätkata reoveepuhastite uuringuga. Enne uuringu algust otsustati külastada uuringuks valitud reoveepuhasteid. 2011 aasta jooksul uuritakse biokile puhasteid ja pinnasfiltreid. Ekskursioonis osalesid ka Türi Kolledži üliõpilased.
Esimesena külastati Ridaküla reoveepuhastit. Tegu on biokile puhastiga. Hetkel on suur osa kaevudest ja mahutitest kaetud lumega, kuid üldiselt on puhasti heas korras ja seadmete paigaldamisega ei tohiks probleeme tekkida. Rõõmustav on see, et väljavooluproove on võimalik võtta kohe pärast järelsetitit ja seadmeid saab paigaldada soojustatud kaevu.
Teisena külastati Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskust. Seal on ehitatud pinnasfilter, mis paraku hetkel on täielikult maetud lume alla. Suurte lumehangete pärast ei saa sissevoolule ja väljavoolule ligi. Veel raskem on sinna paigaldada seadmeid. Arvestades sellega oodatakse kuni suurem osa lumest sulab ära (orienteeruvalt märtsis) ja alles siis uuritakse antud puhastit.
Järgmisena külastati Alavere asula reoveepuhastit. Tegu on samuti biokile puhastiga. Puhasti ehitatud 2009 aasta lõpus, on olemas tehnohoone ja võimalik võtta heitvee proove pärast järelsetitit (kaev soojustatud). Vaatamata lumerohkusele ja külmale ilmale, ei tohiks seadmete paigaldus olla väga raske.
Järjekordselt külastasime Vodja kooli reoveepuhastit. Vodjas on ehitatud pinnasfilter. Eelmise aasta suurvee tõtu ei õnnestunud puhastit analüüsida. Seekord on aga takistavaks faktoriks lumi. Lund on nii palju, et ei saa kaevudele ja väljavoolutorule ligi. Ainukeseks lahenduseks on oodata kevadeni.
Ekskursiooni käigus külastati ka Taikse küla reoveepuhastit. Tegu on pinnasfiltriga, mis on jällegi kaetud lumega ning ligi saada on väga raske. Sama olukord on ka Metsajõe puhkekeskuse pinnaspuhastiga.
Ekskursiooni tulemusena otsustati lähinädalatel analüüsida Rida ja Alavere reoveepuhasteid. Pinnasfiltreid analüüsitakse kevade poole, kui ilmad on veel piisavalt külmad, kuid ei ole enam nii palju lund.
Talv 2010/2011
Ilmad läksid külmemaks, esimene lumi tuli maha, suurepärane aeg uue uuringuperioodi alustamiseks. Käesolev uuringute periood tuleb pikem, kui eelmised. Miks pikem? 2011. aasta on MINWA projekti viimane aasta. Reoveepuhasteid analüüsitakse suvistel ja talvistel perioodidel ehk siis iga puhastite grupi peale kulub 1 aasta, kokku 3 aastat. Seega neid puhasteid, mida analüüsitakse 2011. aasta suvel peaks uurima 2011/2012 aasta talvel, mis ei ole aga võimalik, sest projekt lõpeb. Arvestades kõige sellega analüüsitakse 2010/2011 talvel kahe uuringuperioodid reoveepuhasteid.
13.12.2010
See nädal (06.-13.12.2010) oli selle aasta viimane uuringute nädal, mille jooksul analüüsiti Sutlema reoveepuhastit. Seekord tuli soojustada ainult väljavoolu automaatproovivõtjat.
Lund oli palju ja ilmad külmad. Uuringunädal kujunes raskeks. Oma rolli mängis ka torm „Monika“, mille tulemusena tuli väga palju töödteha labidaga ja võidelda halbade teeoludega. Vaatamata sellele said proovid võetud ja tehnika jäi terveks. Sutlema oliselle aasta viimane reoveepuhasti ja uuringutega jätkatakse juba 2011 aasta jaanuaris.
Soovime kõikidele MINWA kodulehe lugejatele ilusaid Jõule ja Head Uut Aastat!
06.12.2010
29.11.2010 paigaldati seadmed Laupa Põhikooli reoveepuhasti töö hindamiseks. Antud objektil tuli soojustada nii sissevool kui ka väljavool.
Arvestades Kirna-Poaka kogemust, ehitati kaks kasti, mille sisse paigaldati seadmed. Ilmad olid külamd ja viimatel uuringupäevadel heitvee proove ei saanud, sest väljavoolutoru külmus ära.
22.11.2010
Selle perioodi teiseks reoveepuhastiks on Kirna-Poaka puhasti. Puhastit analüüsitakse ajavahemikus 22-29.11.2010.
Arvestades eelmise talve kogemusi otsustati seadmed soojustada. Seekord soojustati ainult väljavoolu automaatproovivõtja. Sissevoolu soojustada ei olnud vaja, sest seadmeid sai paigaldada kaevudesse, mis on kaitstud lume ja külmumise eest.
Kui sissevooluseadmete paigaldamisega läks kiiresti, siis väljavoolu soojustamisega ja seadmete ühendamisega läks kaua. Kui tavaliselt seadmete paigaldamiseks kulub ca 1-1,5 tundi, siis seekord läks 5 tundi. Peamine probleem oli, et Kirna-Poaka väljavoolu toru läheb otse Pärnu jõkke. Jõe nõlvad on mudased ja vajuvad inimkeha raskuse all ning seega tuli töötada vee sees.
Selleks, et soojustada väljavoolu ehitati puust kast, mille sisse pandi kõik mõõteseadmed. Silikoonvoolik soojustati DEVI küttekaabliga. Temperatuuri saab reguleerida kasti sees asuva DEVI termostaadi abil.
Kahtlemata see oli üks rakematest päevadest kogu MINWA uuringute perioodide jooksul.
15.11.2010
Selle perioodi esimeseks reoveepuhastiks on Käsukonna puhasti. Sama puhastit analüüsiti ka sellel aastal suvisel perioodil.
Seadmete paigaldamine kulges hästi ja probleemideta. Puhastit uuriti 7 päeva jookusl (15.-22.11.2010) .Nädala lõpuks ilmad läksid külmemaks ja tekis oht, et seadmed külmuvad ja uuringut tuleb peatada. Õnneks seda ei juhtunud. Raskusi tekis seadmete mahavõtmisega. Pinnas oli porine, eriti biotiikide ümber ning iga sammuga vajus sisse. Kaldal püsida ja mitte tiiki kukkuda oli raske :)
Suvi 2010
Selle perioodi reoveepuhastite uuringu käiguskasutati esmakordselt reoveepuhastite töö hindamiseks ka online-analüsaatorit BlueBox.
BlueBoxiga ühilduva spektraalanalüsaatori abil on võimalik jälgida reovee KHT, BHT7,TOC, NO3 ja hägususe muutusi reaalajas. Kuna spektraalanalüsaator mõõdab reovee spektrit (lainepikkuste vahemikus 190-720 nm) ja otseselt mitte ühtegi eelnevalt nimetatud suurustest on seadme kalibreerimisel ja seadistamisel suur tähtsus tulemuste mõõtetäpsusele. Samuti tuleb kalibreerida kõiki teisi andureid, mis on ühenduses BlueBox-iga (pH, hapnik jms). Antud uuringuperioodi jooksul kasutati online-analüsaatorit KHT mõõtmiseks ja jälgiti KHT muutmist ajas.
31.05.2010
Selle perioodi viimaseks puhastiks on Salda küla reoveepuhasti, mida analüüsiti ajavahemikus 31.05-07.06.2010. Salda küla reoveepuhasti ehitati 2010 aasta alguses ja selle töö põhineb kombineeritud aktiivmuda ja sukeldatud biofiltri tehnoloogial. Seadmed paigaldati kiiresti ja probleeme ei esinenud.
17.05.2010
Kolmandal nädalal paigaldati seadmed Laupa kooli teritooriumile. Puhastit analüüsiti ajavahemikul 17.-24.05.2010. Kooli reoveepuhasti koosneb septikust ja pinnasfiltrist. Suur osa kooli reoveest tekib kooli köögis. Laupäeval ja pühapäeval reeglina vett ei kasutata v.a suuremate ürituste ajal. BlueBox õnnestus paigaldada pumplasse pärast septikut. Seega antud seadmega sai analüüsida ainult eelpuhastatud reovett.
Puhastisse sissevoolavat reovett mõõdeti kooli keldris asuva veemõõtja abil. Teine veemõtja paigaldati väljavoolutorule pärast pinnasfiltrit.
Kuna tegu on kooliga, siis kardeti, et mõõtmisseadmed lõhutakse ära. Õnneks midagi halba ei juhtunud ja kõik seadmed jäid terveks :). Soovime tänada kooli personali ja koolilapsi mõistva suhtumise ja abi eest.
10.05.2010
Teisel nädalal analüüsiti Käsukonna reoveepuhastit. Uuringut teostati ajavahemikus 10.-17.05.2010. Käsukonnas on ehitatud BIOCLERE B-350 tüüpi reoveepuhasti 2009. aasta suvel.
Reoveepuhasti koosneb septikust ja uputatud biofiltrist. Reoveepuhasti läbinud vesi juhitakse biotiikidesse.
Sissevoolu proovide saamiseks paigaldadti seadmed puhasti pumplakaevu. Sissevoolu paigaldati ka BlueBoxi, et hinnata reostuse muutust ajas. Väljavooluproovid saadi enne biotiigi läbimist.
Üliõpilased Kai Eisenberg ja Janar Juur võtavad Käsukonna reoveepuhasti sissevoolust proove.
03.05.2010
Täna algas uus reoveepuhastite uuringute periood. Esimeseks puhastiks, mida analüüsitakse on Sutlema reoveepuhasti. Puhastit analüüsitakse ajavahemikus 03.-10.05.2010. Tegu on uue aktiivmuda puhastiga, mis on ehitatud vana BIO tüüpi puhasti asemele. Seadmete paigaldamine kulges ladusalt ja probleeme ei esinenud. Kahjuks ei õnnestunud paigaldada BlueBox sissevoolu peale, sest sissevoolukaev oli liiga sügav ja BlueBoxi andurid ei ulatunud nii sügavale. Samas õnnestus BluBox paigaldada väljavoolu peale ja sai hinnata väljavoolava vee KHT kõikumisi ajas.
Nädala jooksul selgus, et sissevoolavas reovees sisaldub palju prahti ja automaatproovivõtja voolik ummistub sageli ning see takistab ööpäeva keskmistatud proovi võtmist. Selleks, et vältida ummistumist, puhastasid üliõpilased iga päev vooliku otsa.
Väljavoolu proovidega probleeme ei olnud. Sutlema puhastis on kasutusel biotiik ja väljavooluproove võeti enne biotiigi läbimist.
Kuigi eelnevalt mainiti, et puhastite uuring keskendub Järvamaa reoveepuhastitele, langetati otsus võta 4 reoveepuhastit väljaspoolt Järvamaad ning üks nendest on Sutlema reoveepuhasti. Otsus on tingitud sellest, et Järvamaal on väga palju vanu reoveepuhasteid, mis on amortiseerunud ja vajavad asendamist või rekonstrueerimist. MINWA projekti eesmärk on aga uurida uuemaid reoveepuhasteid, mida tänapäeval paigaldatakse, et tulevikus puhastite omanikel oleks lihtsam valida nende külale sobivat lahendust.
Talv 2009/2010
Talvel analüüsiti samu puhasteid mis 2009 suvel: Imavere, Oisu, Väätsa ja Karinu. Periood oli sarnane suveperioodiga, ainuke vahe oli selles, et tuli töötada karmimates tingimustes. Lumetormid, seadmete ning reovee külmumine segasid seadmete tööd ja uuringute läbiviimist. Kirna-Poaka reoveepuhastit sel perioodil ei saanudki analüüsida. Puhasti asub Pärnu jõe kaldal ja kui algas lume sulamise periood, uputas jõevesi kaevud ja puhasti pumpla. Seadmeid paigaldada ei õnnestunud.
Just sellel uuringute perioodil tekis idee pidada uuringute blogi, kus saab rääkida missuguseid probleeme tuli lahendada ja jagada oma häid ja halbu kogemusi. Samas see annab võimaluse kõikidel huvilistel hoida ennast kursis MINWA projekti raames läbiviidavate uuringutega.
Talvise perioodi jooksul täiustati ka Türi Kolledži laboratooriumi. Osteti paremad seadmed ja kemikaale, et lihtsustada ja parandada analüüsimise kvaliteedi.
Suvi 2009
Suvel 2009 analüüsiti 5 puhastit: Imavere, Oisu, Kirna-Poaka, Väätsa ja Karinu.
Igat reoveepuhastit analüüsiti 1-nädalase perioodi vältel. Proove võeti sissevoolust ja väljavoolust, kasutati automaatproovivõtjat, et saada ööpäeva keskmistatud proove. Reovee ja heitvee proovide analüüsimist teostasid Tartu Ülikooli Türi Kolledži üliõpilased. Tehnilist tuge ja seadmete paigaldamist reoveepuhastites teostasid OÜ aqua consult baltic töötajad Kaspar Kolberg ja Galina Danilišina.
Uuringute käigus määrati puhasti sissevoolust ja väljavoolust järgmised parameetreid: KHT (keemiline hapnikutarve, mg/l), BHT7 (biokeemiline hapnikutarve, mg/l), Nüld (mg/l), Püld (mg/l), Heljum (mg/l), pH, temperatuur. Mõõdeti ka reoveepuhastit läbiv vooluhulk ja hinnati reoveepuhastite hooldamist.
Suvi 2009 Türi kolledži üliõpilased Sven Pajus ja Aili Elts võtavad Karinu reoveepuhastist reoveeproovi.
