Reoveekäitlus hajaasustusaladel

Nii Soomes kui ka Eestis on hajaasustusaladel elavate inimeste osakaal märkimisväärselt suur.

Kogu riigi elanikkonnast elab Soomes 20% ja Eestis 30 % hajaasustusaladel. Samuti kasvab iga aastaga hajaasustusaladele rajatavate suvilate hulk.

Peamine ja otstarbekaim reoveekäitluse lahendus on elanikkonna ühiskanalisatsiooni ühendamine ning reovee puhastamine suures asula reoveepuhastis. Samas hajaasustusalal on kanalisatsiooni rajamine ebaotstarbekas, kuna elamute vahelised vahamaad on väga suured ning ühe inimese kohta tehtav kulutus on liiga suur. Samuti hakkaks selline süsteem töötama madala koormusega ning see võib omada negatiivset mõju puhasti tööefektiivsusele. Hajaasustusalal on mõttekas kaaluda iseseisva puhastussüsteemi rajamist.

 Kuna Soomes peavad seadusandlusest tulenevate nõuete kohaselt kõik majapidamised olema ühendatud ühiskanalisatsiooni või omama iseseisvat reoveepuhastamissüsteemi keskendub MINWA projekt Soomes just üksikmajapidamistele sobivate reoveepuhastussüsteemide uurimisele ja hajaasustuse elanike teavitamisele. Eesti seadusandlus ei kohusta hajaasustuse elanikke reovett puhastama ning siin on aktuaalne hoopis asulate reoveepuhastid. Eestis keskendub MINWA projekt väiksemate, kuni 500 ie koormusega, reoveepuhastitele.